8.09.2011

Istusin oma 7 tavapärases tunnis ära. Kehalises mängisime jalkat. Ma ei suuda mõista, kuidas ma igas kehalise tunnis vigastusi saada suudan. Eelmisel korral panin niisama murul käna või põhimõtteliselt kõhuli, aga vähemalt võitsin jooksu. Sel korral sain ühe löögi otse kõhtu, kõik olid ehmunud sellest, kuig mina jätkasin kiirelt jooksu. Teisel korral tegin palli peatades kukerpalli, mis ei tundunud mulle enam nii lihtsakoeline. Vedas, et tõsist vigastust ei saanud. Jalgpalli järgi olen ma üsna segane :D Seda mängides jooksen end kas või hingetuks ja vigastustest on ka suva. Vanasti sai ju klassivendade ja ühe isagagi jalkat mängitud. Viimaste tundide ajal avastasin sms-i klaveriõpetajalt. Seal seisis, et ma kontserdile tuleks. Muidugi tuli sel päeval julmalt padukat ka! Õnneks oli mul varasemast jäänud vihmavari kooli juurde ja nüüd tuli see mulle kasuks. Mahutasime kolmekesi end vihmavarju alla (Jantsu, Anita, mina). Mul hea suur vihmavari (Y) . Vaene Madis, kellega koos läksime . . jäi päris ''kuivaks''! :( Käisin kodust läbi, võtsin saksi ja kontserdile. Viimane algas juba kell 4 ning kestis poolteist tundi. Avastasin, et see kontsert oli täitsa kuulatav. Või on mul nende aastatega lihtsalt harjumus sisse kujunenud. Ja ega isegi esinejana ei tahaks, kui keegi sinu pingutuste ajal aknast välja vahiks või juttu ajaks. Kontsert oli vaheajaga, esinejateks olid pianistid. Esimese poole veetsin Jänku seitsis, teisel ühinesin Maaritiga. Kohe peale kontserdit läksin saksi tundi. Seejärel sammusin kooli juurde, kus oli esimene tund uue sooloõpetajaga. Sain nii mõndagi huvitavat teada sealt. Kasutasin ka võimalust pärast Jänku juurest läbi astuda ja oma uut pilli tutvustada.