17.07.2011 - - - Pühapäev - - -

Hommikul magasin rahulikult kella 11ni. Äkki meenus, et pidime Tallinna minema . . isapoolsele vanatädile sünnipäevale . . siis läks alles kiirekskiireks. Kiirelt pessu, meik, normid riided ja minek. Samal ajal kui ma ennast sättisin, käisid vanemad torti, lilli jms ostmas. Sõit sinna möödud kiirelt. Üsna ärevus oli sees, kuna polnud seda nn vanatädit 8 aastat näinud. Külas polnud ma kordagi käinud, öelda oli mulle kõik võõras. Sinna jõudes oli ta juba väravale vastu tulnud, esimene mulje temast jäi . . ''Tallinna proua'' , ma ei hakka parem seleta, mida sellega silmas pean . . öelda, mitte midagi eriti head. Vanatädi elab maal, Tallinna küljeall - Lagedil. Loodus/aed oli seal väga kena, isegi väike tiik oli aias. Vaatasime vanatädi juures albumeid. Mingil ajal tuli ''tädi'' ka sinna. Äkitselt aeti terve suguvõsa kokku. Ühest ma aru ei saa . . vanatädi koguaeg ujus küljealla ja puges mulle, ma ei saa siiani pihta . . mida ta sellega saavutada tahtis. Kui ta arvab, et suudab mind oma meelitustega ära osta, siis vaevalt . . Arvab tõesti, et mul läheb see telefonikõne meelest . . ma ju kuulsin tervet kõnet pealt. Ega inimene igasuguseid sõnu nüüd küll niisama loopida ei saa, vähemalt mina seda ei salli ega unusta. Peale sugulaste oli ta kutsunud sünnipäevale tulnud tema naabrid. Selgus, et naabrid tegelesid koerte kasvatusega. Neil oli 17 koera ! 4 suurt tiibetit ja 13 terjeri moodi koera (ei mäleta täpset nimetust). 7 oli neist täiskasvanud ja 6 kutsikat. Aeda minnes kõlas nende klähvimine nagu uksekell ! :D Aga nad olid nagu megalt sõbralikud, koheselt tulid kõik tormi sülle ronima ja pai tahtma. :P NAD OLID LIHTSALT NIII ARMSAD ! (A) Vanatädi naabrimees oli ka tõsiselt tore inimene. Selline hästi jutukas ja huvitav isiksus. Ta rääkis kuulama panevat ja tarka juttu (lisaks oskad nalju rääkida, mis olid tõsiselt naljakad) - Imetlusväärne. Selgus, et tal olla veel nagu mitmeid haridusi - kokk, jurist, politsei ja veel oli midagi vist. Muidu oli seal niimoodi istuda päris tore, kuid silmakirjalike inimesi ma ei salli. Tore oli näha seal nõo meest, temaga ma olen juba varemgi kokku puutunud - ta on selline lahe :) Nõbu ise tundus vaikne, kuid sama aus - vähemalt ei jäänud temast sellist silmakirjaliku muljet. Oleks tore teda tundma õppida, kuid eks jõuab. Nägin seal esimest korda oma väikest sugulast, nõo last - Joel-Kenneth-it. Minu arvates meenutas ta nii väga oma onu (nõo venda). Enne minekut tegime veel grupipildi. Sõitsime siis veel ka Rähnast mööda, kuna ema tahtis. :D Koju jõudsime mingi 9 läbi veidike. Õhtul sain kõne ka Davolt, see oli nii tore. :)